Liikmete nimekiri      Siseveeb      Saada küsimus      

Ehitusviimistleja ameti tutvustus

Ehitusviimistleja teostab krohvimist, põranda paigaldamist, plaatimist või värvimist. Töö algab tavapäraselt pinna ettevalmistamisega lõppviimistluseks.

Remontimisel ja renoveerimisel tuleb kõigepealt vana ehitusmaterjal eemaldada, vajadusel pind tasandada. Seejärel katta ettevalmistatud pind uue viimistlusmaterjaliga. Plaadid, parketi, värvid või muud viimistlusmaterjalid valib ta vastavalt keskkonnatingimustele, arvestades kindlasti ka kliendi soovidega. Kuna uusehitusel on ehitus- ja viimistlustööd omavahel seotud, siis ehitusviimistleja saab oma tööd alustada siis, kui on teada, et edasised ehitus- või remonditööd viimistlust ei hakka rikkuma.   Ehitusviimistlejate tööd korraldab tavapäraselt objektijuht.   Töötingimused Ehitusviimistlejate töökeskkonnas on sageli palju ehitustolmu ja nad puutuvad kokku kemikaalidega, seepärast kannavad nad sageli jalakannast kaelani kaitsvaid tunkesid. Tolmusematel või kemikaalirohkematel töödel kannab ehitusviimistleja maski või respiraatorit ja kaitseprille. Töötada tuleb enamasti seistes ja ka ronimist on palju. Valmis tuleb olla vahetustega tööks. Sõltuvalt tellijast ja objekti valmimistähtajast tuleb ehitusviimistlejatel mõnikord töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, hilisõhtul ja isegi öösiti. Ehitusviimistleja peab ehitusel hoidma oma töövahendeid korras ja kindlas kohas. Tervishoid Ehitusviimistleja töö nõuab head füüsilist vormi ja nägemist ning kõrgusekartmatust. Hea tervis ja vastupidavus on väga olulised. Seistes või põlvitades töötamine, käte ja jalgade sundasend ja korduvad monotoonsed tööliigutused pahteldamisel või pintseldamisel võivad põhjustada käte, jalgade ja õlgade ülepingesündroomi. Ehitusviimistleja töö on vastunäidustatud segude, pahtlite, värvide, liimide ja lahustite suhtes allergilistele inimestele. Teadmised, oskused ja iseloomuomadused Ehitusviimistleja peab tundma sisekujunduse aluseid ning viimistlusmaterjale, oskama valida materjale vastavalt aluspinnale ja projektile, käsitseda töövahendeid, valdama õigeid töövõtteid. Ta peab olema kursis töötervishoiu ja -hügieeni, tule- ja elektriohutuse põhitõdedega ning vastavaid eeskirju järgima. Isikuomadustest ja võimetest on olulisemad loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, koostöövalmidus, liigutuste täpsus, kiirus ning hea koordinatsioon. Loomupärane korra ja puhtuse loomise vajadus, hoolikus, täpsus ja vastutustunne on ehitusviimistleja puhul kõrges hinnas. Allikas: Rajaleidja Remontimisel ja renoveerimisel tuleb kõigepealt vana ehitusmaterjal eemaldada, vajadusel pind tasandada. Seejärel katta ettevalmistatud pind uue viimistlusmaterjaliga. Plaadid, parketi, värvid või muud viimistlusmaterjalid valib ta vastavalt keskkonnatingimustele, arvestades kindlasti ka kliendi soovidega. Kuna uusehitusel on ehitus- ja viimistlustööd omavahel seotud, siis ehitusviimistleja saab oma tööd alustada siis, kui on teada, et edasised ehitus- või remonditööd viimistlust ei hakka rikkuma.   Ehitusviimistlejate tööd korraldab tavapäraselt objektijuht.   Töötingimused Ehitusviimistlejate töökeskkonnas on sageli palju ehitustolmu ja nad puutuvad kokku kemikaalidega, seepärast kannavad nad sageli jalakannast kaelani kaitsvaid tunkesid. Tolmusematel või kemikaalirohkematel töödel kannab ehitusviimistleja maski või respiraatorit ja kaitseprille. Töötada tuleb enamasti seistes ja ka ronimist on palju. Valmis tuleb olla vahetustega tööks. Sõltuvalt tellijast ja objekti valmimistähtajast tuleb ehitusviimistlejatel mõnikord töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, hilisõhtul ja isegi öösiti. Ehitusviimistleja peab ehitusel hoidma oma töövahendeid korras ja kindlas kohas. Tervishoid Ehitusviimistleja töö nõuab head füüsilist vormi ja nägemist ning kõrgusekartmatust. Hea tervis ja vastupidavus on väga olulised. Seistes või põlvitades töötamine, käte ja jalgade sundasend ja korduvad monotoonsed tööliigutused pahteldamisel või pintseldamisel võivad põhjustada käte, jalgade ja õlgade ülepingesündroomi. Ehitusviimistleja töö on vastunäidustatud segude, pahtlite, värvide, liimide ja lahustite suhtes allergilistele inimestele. Teadmised, oskused ja iseloomuomadused Ehitusviimistleja peab tundma sisekujunduse aluseid ning viimistlusmaterjale, oskama valida materjal Ehitusviimistleja teostab krohvimist, põranda paigaldamist, plaatimist või värvimist. Töö algab tavapäraselt pinna ettevalmistamisega lõppviimistluseks.
Ehitusviimistleja ameti tutvustus
Ehitusviimistleja ameti tutvustus Ehitusviimistleja ameti tutvustus
Ehitusviimistleja ameti tutvustus Ehitusviimistleja ameti tutvustus

Ehitusviimistleja ameti tutvustus

Ehitusviimistleja teostab krohvimist, põranda paigaldamist, plaatimist või värvimist. Töö algab tavapäraselt pinna ettevalmistamisega lõppviimistluseks.

Remontimisel ja renoveerimisel tuleb kõigepealt vana ehitusmaterjal eemaldada, vajadusel pind tasandada. Seejärel katta ettevalmistatud pind uue viimistlusmaterjaliga. Plaadid, parketi, värvid või muud viimistlusmaterjalid valib ta vastavalt keskkonnatingimustele, arvestades kindlasti ka kliendi soovidega. Kuna uusehitusel on ehitus- ja viimistlustööd omavahel seotud, siis ehitusviimistleja saab oma tööd alustada siis, kui on teada, et edasised ehitus- või remonditööd viimistlust ei hakka rikkuma.

 

Ehitusviimistlejate tööd korraldab tavapäraselt objektijuht.

 

Töötingimused
Ehitusviimistlejate töökeskkonnas on sageli palju ehitustolmu ja nad puutuvad kokku kemikaalidega, seepärast kannavad nad sageli jalakannast kaelani kaitsvaid tunkesid. Tolmusematel või kemikaalirohkematel töödel kannab ehitusviimistleja maski või respiraatorit ja kaitseprille. Töötada tuleb enamasti seistes ja ka ronimist on palju. Valmis tuleb olla vahetustega tööks. Sõltuvalt tellijast ja objekti valmimistähtajast tuleb ehitusviimistlejatel mõnikord töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, hilisõhtul ja isegi öösiti. Ehitusviimistleja peab ehitusel hoidma oma töövahendeid korras ja kindlas kohas.


Tervishoid
Ehitusviimistleja töö nõuab head füüsilist vormi ja nägemist ning kõrgusekartmatust. Hea tervis ja vastupidavus on väga olulised. Seistes või põlvitades töötamine, käte ja jalgade sundasend ja korduvad monotoonsed tööliigutused pahteldamisel või pintseldamisel võivad põhjustada käte, jalgade ja õlgade ülepingesündroomi. Ehitusviimistleja töö on vastunäidustatud segude, pahtlite, värvide, liimide ja lahustite suhtes allergilistele inimestele.


Teadmised, oskused ja iseloomuomadused
Ehitusviimistleja peab tundma sisekujunduse aluseid ning viimistlusmaterjale, oskama valida materjale vastavalt aluspinnale ja projektile, käsitseda töövahendeid, valdama õigeid töövõtteid. Ta peab olema kursis töötervishoiu ja -hügieeni, tule- ja elektriohutuse põhitõdedega ning vastavaid eeskirju järgima. Isikuomadustest ja võimetest on olulisemad loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, koostöövalmidus, liigutuste täpsus, kiirus ning hea koordinatsioon. Loomupärane korra ja puhtuse loomise vajadus, hoolikus, täpsus ja vastutustunne on ehitusviimistleja puhul kõrges hinnas.
Allikas: Rajaleidja

Ehitusviimistleja ameti tutvustus Ehitusviimistleja teostab krohvimist, põranda paigaldamist, plaatimist või värvimist. Töö algab tavapäraselt pinna ettevalmistamisega lõppviimistluseks.
MTÜ Eesti Ehitusviimistlejate Liit, Viadukti 42 11313 Tallinn, Registrikood: 80253005, e-post:
www.ehitusviimistleja.ee copyright © 2014